EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL
Vene üksused aga lõpetasid pealetungi ilma edu saavutamata. Vene väed aga saavutasid
edu Tartu all, sest sakslastel ei jätkunud enam jõudu linna kaitsmiseks. Septembris
otsustasid sakslased Eesti ja Põhja-Läti maha jätta. Samal ajal sakslaste taandumisega
algas taas Vene pealetung. Venelased suutsid maha suruda nõrga vastupanu Suurel
Emajõel ning 22. sept sisenesid Nõukogude tankid Tallinna. Järgnes kogu mandriosa
okupeerimine. Eestlased üritasid veel viimaseid vastupanusid, kuid asjatult. Kuid tänu sellele,
said mitmed tuhanded eestlased põgeneda üle mere. Suure põgenemise ajal lahkus Eestist
kuni 80 000 inimest.
Rahval aga ei kadunud oma riigi tahe. Rahvuslaste vanem põlvkond koondus endise
peaministri Jüri Uluotsa ümber, nad tahtsid hoiduda kõigest, mis võiks kahjustada
kommunismivastast võitlust. Nooremad aga lõid illegaalseid gruppe, alles 1944. moodustati
vastupanu gruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Mõlemad liikumised otsustasid