Eesti kirjandus II kevad
„Närvitrüki“ autorite puhul (Üdi ja
Liivi ) on märkimisväärne mitteluulelise luule esiletõus. 60ndate luule
muutub küll radikaalselt, kuid me tajume mingit luulelisust, 60ndate
70ndate vahetusel tekib mingi murdepuhkt, kus luule keeratakse
pahumpidi – tekib mingi distantseerumine alustest.
Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm) on sõltumatu mässaja. Ta ei taha
läheneda kassetipõlvkonnale. 1956ndal aastal ta vangistati, olles alles
koolipoiss. Põhjuseks oli põrandaaluses vastupanuorganisatsioonis
osalemine. Vangist tagasi tulles, tuli ta Tartusse ning talle tundus, et kõik
luuletavad ja siis hakkas ka luuletajaks. Vangilaagris kirjutas ta ka luuletusi
nii eesti kui ka vene keeles. Kui võtta kätte ta koondkogu „Mina Johnny B“,
siis see esindab väga kitsa perioodi kompaktset loomingut (1967-1974).
1974ndal aastal ta leidis, et ta ei taha enam olla luuletaja ning polnudki
enam. Tema luuletamisest loobumise kohta on ka mitmeid seletusi – tema
enda seletust tuleb seal ka arvestada