Jüriöö ülestõus
Jaan Undusk
Nagu Kreutzwald ja Vilde, nii pärines ka Bornhöhe mõisasundijate neetud tõust. „Kilter, kubjas,
aidamees, need on põrgus kõige ees,“ arvas rahvasuu, kuid just „sakste“ käepikendusena leiba tee-
ninud ametimeeste peredes võrsusid kirjanduslikud vabadusvõitlejad. Mõisateenijate psühholoo-
giliselt raskes keskkonnas, kus tunti ühtviisi nii mõisa- kui ka taluelu, kasvasid poisid, kes panid
paberile eesti kirjanduse esimesed vastupanumeeleolud. Kreutzwald sünnitas „Kalevipoja“, mis
sünnitas Bornhöhe „Tasuja“, mis sünnitas Vilde „Mahtra sõja“. […]
Mõisa usaldusisikute lapsed said oma keskkonnast kaasa soodumuse saksa keele omandami-
seks ning seeläbi ka lähetuse maailmakultuuri. Saksa keel oli 19. sajandil midagi enamat kui praegu,
üks Euroopa juhtivaid luule ja filosoofia meediume. Mõisateenija poeg tundis parema seltskonna
elu ja julges oma unistusi sellega siduda. […]