·Coriolisi joud,selle pohjused ning moju ohu-ja veemasside liikumisele Maal- on inertsjoud, mis tekib keha liikumisel pöörlevas taustsusteemis. Kallutab liikuvat ohku gradientjou suunast pohjapoolkeral paremale ja lounapoolkeral vasakule. · Iseloomustada tuulte suundi ja ohurohu gradientjou suunda pohjapoolkera ning -lounapoolkera tsuklonites ja antisuklonites (kokku 4 varianti)- Pohjapoolkera: tsuklonis on liikumine sissepoole ning vastupaeva, antitsuklonis liikumine valjapoole ning paripaeva Lounapoolkera: tsuklonis liikumine sissepoole ja paripaeva, antitsuklonis valjapoole ja vastupaeva · Iseloomustada ohurohu globaalse jaotuse seadusparasusi ekvaatorist pooluste suunas (4 erinevat voondit koos rohkkondade iseloomustusega)- Ekvatoriaalne madalrohuvöönd, eriti mandrite kohal, nihkub sesoonselt koos paikesega. Lahistroopilised korgrohuvööndid (ca 30°NS), eriti tugevad ookeanide kohal
Paripaeva kokku keeratud trossid on 25% tugevamad kui anda otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt mõõtudega topsik vee jagamiseks vastupaeva keeruga, ehkki viimased on elastsemad; 12. antud signaal.