"vastuotsuse" - 1 õppematerjal

RAHA AJALUGU EESTIS

maksevahenditest suur puudus. Leevendust ja abi otsiti mitmelt poolt Euroopast, kuid veel täiesti tunnustamata riigile ei tahetud abi osutada. Abipalvele reageeris ainult Soome Kansallis-Osake- Pankki juhataja, hilisem Soome president J. K Paasikivi. Ta oli mees, kes nii uskumatu, kui see ka poleks, riskis anda oma pangast lõunanaabritele 10 miljonit marka. Raha toodi sadamasse detsembril 1918.a. tavalisel lastekelgul kartulikotis. 30. novembril 1918 võttis Ajutine Valitsus vastuotsuse kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Esimene valuutareform: 1 mark = 100 penni. Eesti rahandus põhines sel ajal veel Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu. 14. detsembril 1918.a. kuulutati Soome mark Eesti Vabariigi piirides seaduslikuks makseabinõuks. Eestil oli küll olemas raha, kuid mitte päris oma raha. Tegelikult oli Eestis käibel 1919.a. alguses koguni kolme erineva võimu rahatähed: Venemaa, Saksamaa ja Soome. Lisaks nendele