Eesti riigi areng
põhimõtteile. Õigusriigi põhimõte oli olulisim ja see avaldus selles, et avalikku võimu lubati
käsitseda üksnes kooskõlas põhiseaduslike sätetega. Põhiseadusele omistas Põhiseadus aga
normatiivaktide sarjas esikoha ja kõrgeima kehtejõu. Põhiseadust ei saanud muuta ei
Riigikogu ega Valitsus, vaid ainult aktiivkodanikud ise. Teisele kohale riigiaktide süsteemis
asetati seadus. Kuid ükski seadus ei kehti kui tema sätted on vastuolusd Põhiseadusega.
Juriidiliste aktide kolmandale jõuastmele asetati määrus. See kehtib vaid niivõrra, kuivõrra ta
on kooskõlas põhiseaduspäraste seadustega. Neile kolmele üldaktiliigile järgnes oma
kehtejõult halduse üksikakt, mis ei võinud olla vastuolus ühegi üldaktiga, ka mitte
11
määrustega. Dekreedid olid võimalikud ainult kaitseseisukorras, mis tähtajaliselt kuulutati
annaabi.ee 
