Eleaatide koolkond
paratamatult ainult üks, teine neist peab aga väär olema. Nii tuleneb ühe sellise väite tõesuse
tõendamisest teise kummutamine, või vastupidi – ühe väite kummutamisest vastupidise väite
tõesus (kaudne tõestus). Neile vahekordadele on omane meeltega tajutavast maailmast sõltumatu
siduvus, justkui sundiv jõud, mida Parmenides tähistab ka Themise ja Dike – kreeka korra, õiguse
ja õigluse jumalannade – nimedega. Need eeldused avavad vastuoludevaba argumentatsiooni
valdkonna, mis on sõltumatu üha muutuvatest meeltemuljetest ja teevad Parmenidese silmis
inimesele ligipääsetavaks pelkadest oletustest täiesti erineva tõekäsituse.
Parmenides fikseerib ka oma, nagu peatselt selgub, tavaarusaama seisukohalt absurdse käsitluse
eelduse – pole mõtlemist ilma olemiseta, millest mõtlemine on:
… sest seesama võib mõtelduks saada ja olla. (DK B 3)
See on sama – mõtelda ja meie mõtlemine, et “on”