Kuidas suudeti Eestis 1920 aastael demokraatliku riigikorda hoida ja miks asendus demokraatia autoritarismiga 1930 aastal
rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest
lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades.
1920 aasta põhisedause kohaselt teostas seadusandlikku võimu
ühekojaline parlament-Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus.
Seega, presidenti ametikohta ei loodud.
Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt parteid. Kuna
erakondi oli palju, ei suutnud ükski neist moodustada
üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitused.
Vastuoldue tõttu osutusid koalitsioond ebapüsivaks ja enamik
lagunes kiiresti.
1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See
sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Eelnevale põhinedes
saab õelda, et paljud tehased ja ärid läksid pankrotti ja
tööpuudus kasvas. Sellele põhinedes saab õelda, et kiiresti levis
arvamus, et on vaja piirata riigikogu õigusi ja luua riigipea
ametikoht. Usuti, et võimu omav riigipea päästab maa ja rahva
raskustest