Eesti riigi areng
tema istungjärkude korraldamine ja isegi liikmeskonna volituste kestus sõltuvaks kõrgemast
haldusorganist. Selleks seati viieaastase ametikestusega, veto- ja dekreediõigusega varustatud,
ainult kriminaalkohtulikult vastutav plebistsitaarne Riigivanem, kes vähemalt haldusaladel
12
suudaks kindlasti hoolitseda selle eest, et seadusandlustegevus ei oleks tema tööle tõkkeks ees
ega seisaks vastuoksuses tema isiklikkude taotlustega. Nüüd oli ainult Riigivanem selleks, kes
riigihalduse saatuse määras ning murranguid ja uusi suunitlusi otsustas.
Presidentaalsüsteemi põhimõtte kohaselt tema käes on riigiterviku halduslik ülemjuhtimine,
keskhalduse üldprogrammi määramine ja selle tegevussuuna andmine.
Põhiseaduse muutmise seadus kõrvaldas ühtlasi parlamentarismi, asendades teda erilaadse
dualismiga. Põhiseaduse muutmise seadus hakkas kehtima 1934. a. 24. jaanuari esimesel
tunnil
annaabi.ee 
