Tartu rahu
ametliku ettepaneku asuda läbirääkimistesse, mille sihiks oleks Eesti riigipiiri ja Vene
ning Eesti väede vahel asuva neutraalse tsoonipiiri ja samuti teiste detailsete
küsimuste kindlaks määramine Eesti riigi sõltumatuse tunnustamise alusel. Sellele
rahupakkumisele oli alla kirjutanud Nõukogude Vene välisasjade komisaar Tsitseil.
Eestis mõjus see uudis pommiplahvatusena kuid pärast hetkelist erutust saatis
välisminister vastunoodi konkreetse ettepanekuga.
Kongressi 417 saadikust vaid 33 inimest ei pooldanud kommuniste.
Eesti Nõukogude Vene rahukõnelused algasid pärast väikeest viivitust 17.septembril.
18.septembril kirjutati protokollidele alla ja sõideti laiali kinnitades et
rahuläbirääkimised peatselt jätkuvad. Edasi arenesid sündmused peadpööritava
kiirusega. 10.oktoobril alustas valgete loodearmee viimast meeleheitliku rünnakut
Petrogovi vallutamiseks