Sündmused muudavad inimest
tuksuma, kui välismaal teist eestlast kohtame.
Kõike Venemaaga seotut, nagu näiteks küüditamine ja okupatsioon, meenutatakse üldiselt
negatiivse alatooniga. Isiklikult, mõistan ma samuti tavalise eestlase kohaselt, mõlemad sündmused
hukka, kuid neil on omamoodi ka mentaalne väärtus. On ilmselge, et sajandite pikkused, enamasti
halvad, kogemused idanaabritega on meis tekitanud tundeid, mis põhjustavad üldist vastumeelesust
sealse elanikkonna vastu, kuid sellegipoolest, on kõik naabrite poolt pakutud ajaloolised episoodid,
kaasa aidanud meie rahvuse arengule, mis lõppude lõpuks on siiski positiivne.
Eesti on oma lühikese eluea jooksul kogenud palju. Olenemata, et meie riik on alles noor on selle
rahvas suhteliselt vana. Meist, algul tagasihoidlikest ja vabadusest unistavatest orjadest, on saanud
intelligentsed eurooplased, kel on maailmas kaasarääkimise õigus. Ehkki seda on häbiväärne öelda,
annaabi.ee 
