magneetimisergutust, võib saada tõusva väliskarakteristiku 2 (joonis 11). Sellise karakteristiku korral on võimalik hoida pinget konstantsena kaugel asuva tarviti klemmidel, s.t kompenseerida ka ülekandeliinides tekkiv pingelang, mis kasvab koormusvoolu kasvades. 3. Vastukompaungeneraatori väliskarakteristiku 3 (joonis 11) kuju on määratud generaatori jadaergutusmähise demagneetiva toimega. Vastukompaundgeneraator leiab kasutamist näiteks elekterkeevitusel alalisvooluga. Karakteristik on selleks sobiv, sest elektroodi kokkupuutel keevitatava esemega (lühis!) ei kujune vool lubamatult suureks. 11 6. Praktiline osa: Võõrergutusega alalisvoolugeneraatori karakteristikute määramine. 6.1. Töö eesmärk Võõrergutusega alalisvoolugeneraatori karakteristikute määramine. 6.2. Töövahendid
Kus neid mootoreid kasutatakse? 10.Kas haruvoolumootorit võib käivitada ka mehaanilise koormuseta? Mis on haruvoolu- mootorile ohtlik? Põhjenda. 11.Kas pidurina töötav haruvolumootor muutub generaatoriks? Selgita. 12.Kas haruvoolumasinaid kasutatakse ka generaatoritena? Selgita. 13.Sõltumatu ehk võõrergutusega masin. Millised on sellise masina omadused? 14.Segaergutusega ehk kompaundmasin, teha skeem. 15.Pärikompaundgeneraator, tema kasutamine. 16.Vastukompaundgeneraator, tema kasutamine. 17.Kus alalisvoolugeneraatoreid kasutatakse? 18.Kuidas saab muuta alalisvoolumootori võlli pöörlemise suunda? 19.Kas polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss ja miinusjuhtme vahetamisega) saab võlli pöörlemise suunda muuta? Selgita. 20.Miks ei tohi alalisvoolumootorit käivitada otselülitamisega liinipingele? 21.Kas alalisvoolumootor töötab ka vahelduvvooluvõrgust? Selgita. 22.Milline võib olla elektrimootori mähiste minimaalne
annaabi.ee 
