Eesti ühiskonnageograafia
Kirde-Eesti
majanduslangus on ühtse linnastu kujunemise peatanud ja praegu on raske ütelda, kas see protsess üldse kunagi
taastub. Isegi osalinnastud on hakanud lagunema, pisemad asulad kaovad maa pealt.
Narva on ajalooliselt olnud Eesti idapiiri valvav kindlus. Pärast Teise Maailmasõja hävingut taastatud Hermanni
kindlus ja Rootsi-aegsed bastionid on ka praegu linna tähtsaimad vaatamisväärsused. Teisel pool jõge rajasid
vastukindluse Ivangorodi venelased. Tööstuslinnaks tegi Narva 1857. aastal sinna rajatud Kreenholmi Manufaktuur.
Omal ajal meelitas selle käitise asutajaid Narva joa odav veejõud (mida praegu kasutab Venemaale kuuluv Ivangorodi
veejõujaam) ja võimalus vedada meritsi kohale Ameerika puuvilla. Need eelised on ammu lakanud toimimast,
Kreenholm aga püsib läbi kõigi raskuste - on olemas hooned, masinad ja töölised, miks neid siis mitte kasutada? Kuigi,
kas ta veel kauaks püsima jääb?