V. Jannsen ja L. Koidula? Isa ja tütar 7) 1865. aastal loodi esimene laulu- ja mänguselts. Kus? Millise nimega? Tartus, ,,Vanemuine" 8) Nimeta järgmistena tekkinud laulu-mänguseltse. Tallinn-,,Estonia" Viljandi- ,,Koit" Võru- ,,Kannel" Pärnu- ,,Endla" 9) Kust pärineb laulupidude traditsioon? Saksamaalt 10) Miks tegid J. Köler ja C. R. Jakobson laulupidude osas vastukihutust? Pidasid sellist üritust liig saksikuks ettevõtmiseks 11) Millist tüüpi kollektiivid esinesid laulupeol? Ainult meeskoorid. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ,,ülimalt ohtlikuks". 12) Kes kujunes 1870. Aastatel rahvusliku liikumise liidriks? Jakob Hurt 13) Kus ja mis aastal asutati esimene eestikeelne kool- eesti Aleksandrikool? Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas 1874. aastal.
Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868. Aasta ikaldus ja sellele järgnenud näljahäda ei soosinud korraldajaid. Vastukihutust tegid Peterburi eestlaste juhid Johann Köler ja C.R.Jakobson pidades laulupidu liig saksikuks ettevõtmiseks. Jannsen hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Laulupeo repertuaar põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus
Kokku said sajad rahvuslikult meelestatud inimesed kogu malt, need kokkusaamised vimustasid ja rõõmustasid, ning koju sõites kandsid laulupeolised Tartus kogetud vaimustuse laiali üle Eesti. Lauri Vahtre "Eesti ajalugu" gümnaasiumile Ilo kirjastus 2004 lk 158-178 Laulupeo ettevalmistamine nõudis visa ja kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868. Aasta ikaldus ja sellele järgnenud näljahäda ei soosinud korraldajaid. Vastukihutust tegid Johann Köler ja Carl Robert Jakobson, pidades laulupidu liig saksikuks ettevõtmiseks. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. 18.-20. Juunini Tartus toimunud esimesele eestlaste laulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Esinesid üksnes meeskoorid. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja "ülimalt ohtlikuks". Eesti Ajalugu II Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg AVITA 1995
annaabi.ee 
