"Räägime Rahvuslusest"
lapsed", mis kujutab lendurijopet, kuid vast sellist ükski Eesti marurahvuslasest
lendur seljas ei kannaks. Jope valisel poolel särab kaunilt Eesti Vabariigi lipp, kuid
sisemuses on Vene lipu värvid. Lähemalt uurides näeb varrukataskus revolvri kuuli.
Mäkineni teos mõjub neile, kes endale poole valinud kui punane rätik härjale. See
paradoksaalne objekt ei luba ennast mälust lihtsalt kustutada, vaid jääb sinna pikaks
ajaks vastukaid tundeid tekitama. Olid ju needki revolutsiooni lapsed, kes aprilli
Tallinna tänavatel mässu korraldasid. Pealt näha kannavad nad Eesti lipuvärvides
kuube, kuid sisemuses on see teistsuguse sisuga, mõjutatud kusakilt eemalt. Arvan, et
teose suureks plussiks on selle lihtsus peale vaadates saab aru, millega tegu. Jopest
edasi liikudes on tahvlid, kuhu igaüks saab kriidiga kirjutada oma nime ja kodumaa.
Seal saab igaüks avaldada anonüümselt oma rahvuse.