Eesti uusaeg (1710-1900)
jõutud oldi. Üheks selliseks oli 1834. aastal Tartumaal Valguta mõis, kes ühe küla
prooviks ära kruntis ja leidis, et see on majanduslikult tõhus. Talumaad sai pärast seda
tunduvalt paremini kasutada. Märkas ka seda, et krunditud talumaa valdaja
45
motivatsioon tõusis. Varasem eesti talupoja kollektiivsus, külakogukod, ühine
tegutsemine, hakkab nõrgenema. Sellega olevat kollektiivset vastuhakuvaimu
vähendatud, talupoeg hakkab rohkem oma maast kinni hoidma. Ka Eestimaal on
progressiivne mees, Karl von Hueck, kes oma Munalaskme mõisas lasi kruntimise
esimesena Eestimaal läbi viia. Mõisamajandusele suunatud ühenduses nii kruntimist
kui talude päriseksmüümist igati soosisid ja propageerisid. 19. sajandi teise poole
kohta võib öelda, et nii talude kruntimine kui müümine võtavad väga palju aega,
sõltuvad erinevatest mõisatest, piirkondadest, arvestada tuleb mõisniku tahet oma