psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena. Kujundab reaalsuse sellisena, kuidas me seda näeme, piiritleb maailmakirjeldusega, mis on teadvusele otseselt haaratav. 8. Eksistentsialism on eelkõige subjektiivne filosoofia, mis tähendab, et:eksitentsialist näeb asju individuaalsest vaatenurgast; see on filosoofia, mis puudutab isiklikult mind ja seda, kuidas ma elan. Oma olemuselt on eksistentsialism vastuhakufilosoofia, mis keskendub üksikindiviidile ning mõneti vaadeldav mässuna valgustusajastu ideaalide vastu, kus rõhk asetati süsteemidele ja ratsionaalsusele. Miks üldse olemas oleme? Mis on elu peamine mõte? Kes ma olen? need küsimused või tunded on eksistentsiaalsed. 9. Teadusfilosoofia- filosoofilised mõtisklused teaduse üle. Teaduse määratlus: Pidevalt vajalik protsess, tuleb pidevalt tõde ümbertõdema, arvestab teadussüsteeme
Konkreetne ühiskond paneb paika selle, mida nähakse psüühikahäirena ja kuidas sellele reageeritakse. Eksisteerib teatud vaimuhaigusdiskursus1 (M. Foucault): eksisteerivad psühhiaatrilised, õiguslikud ja sotsiaalsed mehhanismid, mis tegelevad nendega, keda peetakse psüühikahäirete all kannatajateks. 7. Mis iseloomustab eksistentsialismi? (lisaks üldisele võivad siin olla abiks ka Heideggeri ja Merleau-Ponty mõtted) Oma olemuselt on eksistentsialism vastuhakufilosoofia, mis keskendub üksikindiviidile ning mõneti vaadeldav mässuna valgustusajastu ideaalide vastu, kus rõhk asetati süsteemidele ja ratsionaalsusele. Heideggeri fenomenoloogia püüab tõlgendada igapäeva tegevusi. Oma igapäevategevustes oleme seotud teiste objektidega (asjadega) ja need avalduvad meile tegevuse käigus (nt kasutame arvutit) ning seega pole objektid üksteisest isoleeritud. Me kasutame neid erinevatel
annaabi.ee 
