Siis määrati ametisse Vabariigi valitsus, eesotsas Otto Tiefiga. Jaan Maidest sai sõjaväe ülemjuhataja. Tema korraldas ka pealinna kaitset, kasutades soomepoisse. Siiski suudeti vaid heisata riigilipp Hermanni tornis, et näidata oma iseseisvust, aga muud ei suudetud, sest saabusid Vene väed ja tankid ning värske iseseisvus kaotati taas. Teises maailmasõjas polnud eestlastel küll suuri valikuid, kuid need väikesed tosused, mis eestlased tgid, vastuhakkamised, kõik olid tähtsad ja omasid olulist rolli. Eestlased suutsid halvimate valikute seas teha selle kõige parema, lootes iseseisvuda. Iseseisvumist küll ei saavutatud, küll aga näidati, et eestlased pole allaandjad. Ma arvan, et eestlaste otsused ja valikud II maailmasõjas olid head. Muidugi polnud eestlastel suuri valikuvõimalusi, neile sunniti kõik peale. Siiski otsustasid eestlased, et nad ei taha alla anda, ei taha alluda võõrvägedele ning otsustasid kõigele vastu hakata
Ei julgeda avaldada enda arvamust ja seisukohti. Perekond ja sugulased, nendega läbisaamine või mitteläbisaamine tekitab ka muret. Tülid ema-isaga, kurnavad noort ja tekitavad peavalu ja väsitavad. Suhted, eakaaslastega, õpetajatega, enda silmarõõõmuga üks suur stressi allikas. Eakaaslaste mittemõistmine ja mõnitamine, toob kaasa suure stressi ja mõnedel kaob ka sellega seoses eluisu. Õpetajatega halvad läbisaamised, ntks kui ei käi koolis, põhjuseta puudumised, vastuhakkamised.. kõik see võib kasvada ülepea. Suhtlemine enda silmarõõmuga, kuidas talle meeldida, mida teha, kuidas olla, hirm ,et äkki ma ei meeldigi talle kui ma seda või toda ei tee.. Kõik tekitavad noorte pähe erinevaid mõtteid,muresid ja teevad elu neile raskeks. Samas võib öelda, et me ise tekitame endale neid muresid ja ei oska noorust nautida. Mureteseme liigselt iga väiksema asja peale ja paanitseme hullupööra, kui midagi
Samas, Luther isiklikult ei kiitnud pildirüüstet heaks, ta nägi selles võimalikku ohuallikat. Nagu mitmele Saksa linnale, nii saatis ta ka Liivimaa suurtele linnadele pärast seal toimunud pildirüüsteid kirja, hoiatades neid mässu ja reformiliikumise lõhenemise eest. Evangeelne liikumine kandus Liivimaal esmalt linnade ümbruses asuvatele talupoegadele ja siis sealt edasi teistesse kihelkondadesse. 1524. aasta kevadel tekkisid mõningased rahutused ja vastuhakkamised Harju- ja Virumaal, Narvas, teisteski maakondades, ka Saaremaal. Aga taolist talurahvarahutuste lainet, mis järgnes reformatsioonialgaastatele Saksamaal, Liivimaal ei juhtunud. Kokkuvõtteks, mõningase ettekujutuse usuuuenduse esmase laine kajastusest (enne Liivi sõda), nii baltisakslaste kui eesti maarahva elus võiks anda ilmselt eesti juurtega baltisakslase Balthasar Russowi tsitaat: ,,Kuigi Kõikvõimas Jumal Liivimaa provintsile armuliselt oli annetanud püha evangeeliumi,
annaabi.ee 
