Ristiusu saabumine Eestisse
XII sajandi lõpus jõudsid liivlaste aladele Väina jõe suudmes saksa kaupmehed. Neile
järgnesid esimesed misjonärid. 1202. aastal asutati Mõõgavendade ordu, mille eesmärgiks oli
kohalike paganate ristiusustamine. Rooma paavst kuulutas selleks välja ristisõja, pühendades
vallutatavad maad Neitsi Maarjale. Üleskutse leidis arvukalt toetajaid ning Baltikumi saabus
rüütleid kogu Euroopast. Osa liivlasi ja latgaleid võtsid ristiusu vastu vabatahtlikult,
vastuhakkajaile avaldati sõjalist survet.
1208. aastal jõudsid ristisõdijad Eesti piiridele, ning alustasid selle alistamist. Eestlastel tuli
võidelda saksa rüütlite, venelaste ja rootslaste ja taanlastega. 1210. aastal purustasid eestlased
Ümera lahingus ristisõdijate väe.
1219. aastal ründasid eestlased Tallinna all Eestit vallutama saabunud Taani kuninga Valdemar
II väge. Eestlased said lüüa, ning 1227. aastaks oli kogu maa alistatud ning ristiusustatud.
annaabi.ee 
