Haritlased nõudsid tõkete kaotamist teaduses, avaldasid muret üle leedu keele seisundi (sõnavara reostatud vene keelega). 1985. aastal võimule tuli M. Gorbatsov, kes andis lootust, lubades reforme (Perestroike) ja ühiskonna avatust (Glasnost). Leedu kommunistlik partei ei suutnud vastu seista rahvuslastele. 23. august 1987 - Kogunes rahvas Vilniuses tähistama MRP 48. aastapäeva. Vastuseks korraldas kommunistlik partei ja KGB ametliku meedia vasturünnaku ja vastudemonstratsiooni, toimus orgnaisaatorite vangistamine ja ahistamine - Kukkus läbi, sest Gorbatsov kutsus demokraatlikele reformidele ja avalikustamisele. See tekitas segadust kommunistidele ning püüdsid takistada Leedu iseseisvuse väljakuulutamist 16. veebruaril 1988. aastal 70. aastapäeva puhul kavandatavat massidemontratsiooni. Leedu linnad olid sõjaväe ja miilitsa ning julgeoleku valvsa pilgu all - Demonstreeriti hirmu ja anti alust ägedamale kriitikale võimude vastu
koos Antante riikidega. Tema noot tekitas siseriigis tohutult pahameelt Revol demokr hulgas. Paar päeva pärast selle teele saatmist, 20.apr tulid Petr tänavatele suured rahvahulgad loosungite all: „Maha sõda, maha Miljukov, maha AV!“. Põhiosa rahvast oli ilmselgelt sõjast tüdinud ja rahu ihkav mass, mingi osa oli ka kindlasti enamlastel. Enamlased olid häälestunud AV vastu, igatsesid kukutamist. Valitsusmeelsed korraldasid vastudemonstratsiooni 21.apr, avaldasid toetust AV-le jne. Valitsusvastaste kätte olid sattunud relvad, Petrogradis pandi jälle relvad mängu ja voolas veri, ilmselt paarkümmend ohvrit. Aprillikriisil oli ka teine pool, seotud Gutškoviga. Petrogradi nõukogu oli 1.märtsil andnud välja nn käskkirja nr 1, mis oli suunatud Petr garnisoni väeosadele, järgnevalt levis üle kogu Vm, sellega sisuliselt võrdsustati sõdurid ohvitserdega, pidid käskudele alluma vaid lahinguolukorras, muul
annaabi.ee 
