Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
ebalevalka autoriks ja see vast väljendab seda enim. Eeskujuks olnud Platoni
dialoogid ja Cicero. Paljud on sel ajal kasutanud dialoogivormi, ka Erasmus näiteks.
Canzoniere uusaegset lüürikat rajav teos, sest tuleb sisse palju rohkem
mängulisust, artistlikust kui seda oli hiliskeskajaluules. Vormi täius on tugev aste
edasi võrreldes keskajaga, luuletaja individuaalsus on tugevalt näha.
Piinad, et tema armastus on liiga maiseks läinud. Ei suuda ennast tagasi
hoida. Vastuarmastustuse puudumise kartus. Mõnikord irooniaga vaatleb ennast.
Esimeses osas palju mängulikkust. Teises osas pärast Laura surma see taandub ja on
siiras valu naise kadumise pärast. Lisaks armastsue teemale on siin ka teisi
teemasid, näiteks ühiskondlikud ja moraalifiloofiat. Kogu P luule on emakeelene
itaalia keeles. Luule on emakeelega ju kõige tihedamalt seitud. Sellist luulet nagu Pl
edaspidi enam ei tule. Erinevalt Dante Beatricest, kes oli sümbol, oli P Laura tõeline
ja maine naine.