Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
eriharidusasutustes. Ainult teooriale tuginedes võib aga väita, et Eestis on alla 1000
kuulmislangusega õpilase.
Tavakooli poolt
Reilsoni (2002) uurimusest selgus, et vanemate valikut panna oma laps kas tavakooli või
erikooli mõjutavad mitmed tegurid. Näiteks tavakooli poolt räägivad vanemate arvates järgmised
asjaolud: edaspidises elus samaväärne toimetulek, laiem tutvusringkond, tavakooli tunnistusel on
suurem kaal jne. Vastuargumentidena nimetati vähest ettevalmistust ning seda, et kõne pole
piisav. Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu juhatuse liikme Epp Müili (2005) arvates
areneb kuulmislangusega laps kõige paremini koos teiste omavanuste lastega, kellelt saab
eeskuju võtta ja mõndagi õppida.
Kuulmislangusega laps on erivajadusega laps. Krista Suntsi (1998) arvates on positiivse
külje pealt vaadatuna tavakooli kaasatud erivajadusega õpilasel:
annaabi.ee 
