Eesti ajalugu
kiriku varad, sundis kloostreid ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid ning
hakkas järk-järgult ümber korraldama hoolekandesüsteemi.
Rõhuasetus eesti keele omandamisele vaimulike seas võis pärast reformatsiooni seoses vana
katoliikliku vaimulikkonna väljatõrjumisega ning sisserännanud jutlustajate tegevusega koguni
taanduda -- polnud ju vastsaabunud luterlikel vaimulikel mingeid kogemusi siinse põlisrahvaga
ega ka tema keele oskust. 1535. aastast on säilinud esimesed katked eestikeelsest trükisest, nn
Wanradt-Koelli katekismusest, mis esitas paralleelselt eestikeelse ja keskalamsaksakeelse teksti,
seda ei saa aga pidada tõendiks eesti keele tegeliku kasutamise suurenemisest kirikuelus.
Varasemate kirjalike tekstinäidete puudumine ei tähenda eesti keele vähest kasutamist kirikuelus