Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal?
Nõnda jäi valdav enamus maarahvast veel sajanditeks küll nime poolest kristlasteks,
maailmavaateliselt aga endiselt paganateks. Ilmekaks illustratsiooniks on siin 15-16. sajandist
pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated paganlikest kommetest - surnute matmisest
paganlikesse kalmetesse, nõidumisest ja abi otsimisest loodusjõududelt, laulatamata
abieludest ning mõnel pool esines isegi veel ristimise maha pesemist.
Vastristituilt ei nõutud kuigi palju - minimaalselt üks kord aastas missal ja armulaual
käimist. Sellepärast pole imestada, et põhirõhk jäigi välistele usukommetele. Seda lünka
püüdis mõningal määral täita dominiiklastest kerjusmunkade tegevus, kes maal ringi rännates
kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Kuid kerjusmunkade tegevus põhjustas pingeid
ametlike kirikuvõimudega, kuna neil oli luba jagada pühi sakramente ilma kohaliku preestriga
kooskõlastamata.
annaabi.ee 
