Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
ristiusuliste valitsus kõvasti kõikumas. Paavst hakkab ordut vähehaaval ikka enam soodustama.
Ristisõdijad (ja lunastusrahad ristisõjast vabastamise eest) määratakse nüüd otseteed ordule toeks
ning ordu käsutada. Paavst jõuab otsusele, et ilma orduta on ristiusuliste valitsus ja ristiusk
Liivimaal hädaohus. Nii toibub ordu uuesti, saab veelgi iseteadlikumaks ning mõjuvamaks ja
püüab ühes piiskoppidega omale püsivat tuge maal soetada vasallide näol, neid ikka enam
vastolusse seades pärismaalastega ja pärismaalaste õigusi neile ohverdades. Vasallid saavad nagu
vahemeesteks maaisanda ja pärismaalaste vahel. Esmalt jätab maaisand vasallidele mõnede
pärismaalaste üksuste maamaksud, vahest ka kohtupidamise sissetulekud. Vähehaaval hakkavad
vasallid pärismaalaste üle kohtumõistmisest osa võtma ja seniseid foogtide õigusi omandama.
Sel teel muutub pärismaalaste seisukord veelgi halvemaks. Kuna enne oli ainult üksikuid foogte,
annaabi.ee 
