pärit Urbain Jean Joseph Le Verrier arvutasid uue planeedi asukoha välja. Viimase poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Gottfried Galle 23. septembril 1846. aastal. Arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Prantsuse ja inglise astronoomi vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile. Selle tulemuseks on nad mõlemad kuulutatud kui Neptuuni avastajad. Nimi pandi vastleitule vanarooma mütoloogia merejumala Neptunuse järgi 1846.aastal. Umbes 100 aastat hiljem tehtud fotodelt selgus, et Neptuun on sinist värvi, mis oli väga huvitav kokkusattumus. Joonis 3. John Couch Adams Joonis 4. Johann Gottfried Galle 3. EHITUS 3.1 Koostis Neptuun on nähtav vaid teleskoobis, millest näeme vaid pisikest rohekat ketast. Kosmosesondilt lähetatud fotodelt, mis saadi 1989. aastal automaatjaama ’’Voyager 2’’ läbi,
9.1 Neptuuni avastuslugu Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. J. Adams Inglismaalt ja temast sõltumatult U. Leverrier Prantsusmaalt arvutasid uue planeedi asukoha välja ning saksa astronoom J. Galle leidiski ta 1846 aastal U. Leverrier' poolt väljapakutud koha lähedalt. Nimi pandi vastleitule merejumal Neptunuse järgi. Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa - nelja ja poole miljardi kilomeetri kaugusel. Maa taevas paistab ta kaheksanda suuruse tähena - teda on lootusetu vaadelda palja silmaga. Ka väikese pikksilmaga on Neptuuni võimatu eristada ümbritsevatest tähtedest.[6] (Pilt 9.) 9.2 Neptuuni omadused Neptuun on neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa
annaabi.ee 
