"vastkristuse" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» «Jah, mu kulla Jehan, vaene seltsimees, Galiache'i tänav, jah, muidugi. Kuid, püha taevas, ärgake ometi üles! Mul pole palju vaja, üksainus Pariisi sol, ja seda kella seitsmeks.» «Silentium, tähele panna, tuleb refrään: Kui rott sööb ära kassihõimu, saab kuningas Arrasis võimu; 1 6 2 kui merel jaaniks jää on pääl ja kõndida saab sellel jääl, arraslased siis jät'vad linna, et üle jäätand mere minna. «Et sind, Vastkristuse jüngrit, su ema soolikatega üles poodaks!» hüüdis Phoebus ja tõukas tugevasti 277 joobnud skolaari, kes mööda seina liugles ja siis pehmelt Philippe Auguste'i aegsele tänavasillutisele vajus. Selle raasukese vennaliku kaastundmusega, mis alati joodiku südame põhjas leidub, veeretas Phoebus Jehani jalaga «vaestepadjale», mida saatuse ettenägev pilk iga Pariisi rajakivi kõrval valmis hoiab ja mida rikkad põlglikult pühkmehunniku nimega märgivad