Mein Kampf
sõrmedega" haava külge, vaid ka otse kaevuda sellesse nii, nagu vähegi võimalik.
Sellistel juhtudel mulle lõi otse veri pähe.
Ja see sundis mind järk-järgult suhtuma üha ettevaatlikumalt niinimetatud suurde pressi.
Ühel ilusal päeval ma veendusin, et üks antisemiitlikest ajalehtedest "Saksa Rahva Leht"
käitub sellistel juhtudel palju korralikumalt.
Edasi, mulle käis närvidele see, et suur Viini press lõi tol ajal kõige vastikumal kombel Prantsuse
kultust. Need magusad hümnid "suure kultuurrahva" auks panid ajuti häbenema isegi seda, et sa
oled sakslane. Selline haletsusväärne koketeerimine kõigega, mis on prantsusepärane, sundis mind
enam kui kord mõistmatusest ühe või teise ajalehe käest maha pillama. Nüüd hakkasin ma üha
sagedamini lugema antisemiitlikku "Rahva Lehte", mis tundus mulle loomulikult palju nõrgemana,
kuid neil aegadel mõningates küsimustes palju puhtamana