Reisikiri
Neiu, kes istus lennukis
minu taga, rääkis õhtusöögi lõpetades, et olid koos vennaga teel Austraaliasse vanavanematele
külla, kuhu jäävad aastaks elama. Ema luges enne minekut neile ette järgneva õpetliku
monoloogi „Hamletist“:
„Need vähesed nõuanded meeles pea:
sa ära kanna oma mõtteid keelel
ja teoks neid ära uisapäisa tee.
Sa ole lahke, aga mitte libe.
Need sõbrad, kes on proovi läbi teinud,
seo hinge külge terasvitstega,
kuid ära kätt tee tuimaks, teretades
vasthautud verisulis uljaspäid.
Sa hoidu riiust, ent kui satud sekka,
siis teotse nii, et vastane sust hoiduks.
Kõrv ava kõigile, suu – vähestele,
nõu kuula kõigilt, oma – hoia varuks.
Nii kallilt riides käi, kui kukkur lubab,
kuid alpimata; rikkalt, mitte räigelt,
sest rõivastest võib tihti tunda meest
ning Prantsusmaa suurtsuga härrastel
on selles valituim ja peenim maitse.
Ja ära laenu võta ega anna:
laen tihti ise kaob ja sõbra kaotab
ning võlg teeb tömbiks kokkuhoiu tera.
annaabi.ee 
