Filosoofia
Kolmandaks, teadmine on põhjendatud. Aprioorset ja empiirilist teadmist põhjendatakse
erinevalt. Mis on korrektne ja küllaldane põhjendus, on vaieldav. Kindlasti ei tohi aga
põhjenduseks olla ilmselt ekslikud väited, väljamõeldised vms.
Põhjendatuse nõuet esitades tuleb välja, et kooliharidusest jääb küllaltki vähe
teadmisi, küll aga palju tõeseid uskumusi.
Universaalideks (ld. k. üleüldine) nimetatakse omadusi, suhteid ja arve. Universaale
vastendatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele (ld. k. osake, tükike), mis
eksisteerivad ajas ja ruumis. Universaalidest saab mõtelda, konkreetseid ojekte aga
meeltega tajuda. Näiteks on laud klassis konkreetne objekt, mida saab näha ja käega
katsuda, kuid samas võib ju rääkida lauast üleüldse. Kõigil laudadel on midagi ühist.
Universaalide probleemi suhtes kujunesid 11.-12. sajandil kolm seisukohta realism,
nominalism ja kontseptualism.