DADAISM
Sõjas lüüasaamise järel levisid protesti- ja mässumeeleolud Saksamaal väga
laialt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propagandakunsti ilme.
Raevukalt sarkastilise pilkega ründas see kunst kodanlust ja ohvitserkonda, keda
esitati kui sõjasüüdlasi. Peamisteks vahenditeks sellistele dadaistidele GEORGE
GROSZ, (1893-1959), oli graafika ja plakatikunst, kus karikatuurne kujund oli
ühendatud vastavasuunaliste hüüdlausete ja loosungitega. Pisut hiljem, 1920-ndail
aastail, kasvas sellest pinnasest JOHN HEARTFIELDi (1891-1968)
fotomontaazikunst, mis asus võitlusesse tärkava fašismiga.
Dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks ja lagunes pärast sõda. Idee kunstist kui
ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on see idee
Lääne kunstis uuest tugevnenud.