Nimetu
ju ise peremeheks, kõik maavaldused tükeldatakse ja jagatakse uutele omanikele. Riik
aga kohe peale riigipäeva otsust võetakse 1680 a maad ära, sisuliselt Liivimaal haritavast
maast 1/3 läheb riigi kätte. Eriti lähvad löögi alla endised Starovskonnad. Starvoskonna
termin huvitav, poolaaegne mõiste, kuid rootsi ajal kasut mõistet edasi. 1681 olukord
muutub, riigil on suuremad plaanid. 1681 a algul kuningas nim Robert Lichtoni
reduktsioonide eest vastavaca komisjoni juhatajaks ( Liivimaa+ Eestimaa, Saaremaal
polnud reduktsioon võimalik).Lichton tuleb Liivimaale ja räägib kavatsustest, need aga
ületavad piire, millest oli räägitud riigipäeval. Kuninga soov/tahe olivõtta riigile tagasi
kõik läänimõisad. Sinna kuulusid ka liivimaalastele antud väiksemad maavaldused.
1682 tuleb kokku Liivimaa maapäev võetakse reduktsiooni suhtes täiesti eitav seisukoht.
Viidatakse oma teenetele, viletsusele, vaesusele( mõisad olid nende ainuke
annaabi.ee 
