Maastikuarheoloogia
näiteks paleoökoloogidega. Mitmes arheoloogidele huvipakkuvas asustuspiirkonnas koostatud
4
õietolmudiagrammid andsid oluliselt uut informatsiooni asustuse kujunemise, viljelusmajanduse
arengu ja keskkonnale avaldatud inimmõju dünaamika kohta. Selgus tõsiasi, et inimesed on
elanud ja loodusele oma tegevusega mõju avaldanud ka paljudes sellistes piirkondades, kus
puudusid vastavaaegsed registreeritud muistised.
Tänapäevasest asustusarheoloogiast Eestis võib hakata rääkima sellest hetkest, mil esimeste
konkreetsete arvutuste põhjal õnnestus välja selgitada, et pronksi- ja vanema rauaaja
kivikalmetesse matnud kollektiivid ei olnud suuremad tavalisest tuumikperest, et isegi nendest
peredest ei maetud alguses kõiki liikmeid kivikalmetesse ja et suur osa peredest ei ehitanud
ilmselt üldse seesuguseid monumentaalseid kalmerajatisi. Sellisele järeldusele jõuti 1990
annaabi.ee 
