Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
Seda intellektuaalset hoiakut iseloomustas kriitilisus iseenda teadmiste ja kõlbelise kvaliteedi
suhtes ja just selle tõttu avatus uuele teadmisele ning kõlbelisele enesetäiustumisele –
esimene oli teise tingimus. Kriitilisus enda teadmiste suhtes eeldas aga Sokratese järgi seda,
et teatud küsimusi – kuidas on õige toimida ja milline inimene oleks õige olla – ei peetaks
kunagi lõplikult vastatuiks, vaid vastupidi just alati veel lahtisteks küsimusteks. Sokrates
väljendab seda selliselt, et omistab tõelise tarkuse jumalatele, kes ehk tõesti võiksid oma
lõpmatule tarkusele toetudes anda olulistele küsimustele lõplikult valmis vastuseid. Inimene
kui paratamatult piiratud võimetega olend sellist suutlikkust ei oma – tema jaoks peavad
sellised vastused jääma igavesti püüeldavaiks.
8