07.1941 toimus massiküüditamine, eestist deporteeriti 10000 inimest, mehed vangilaagrisse, ülejäänud siberisse.Suvesõda- 22.06 puhkenud vene-saksa sõda, taandus kaotusi kandnud punaarmee korratult.7 juulil ületasid sakslased eesti piiri.Neile loovutati vastupanuta lõunaeesti, augusti keskel hõivati narva ja tähelepanu koondus tallinnale.eesti pinnal toimuval sõjas lõid oluliselt kaasa metsavennad, kes pakkusid vastupanu punaarmeele, tahtsid eesti iseseisvust.nende vastateks olid punaarmee ja hävituspataljonid.Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, purustati tööstushooneid, raudteid, põletati talusid, kariloomi.(Hävituspataljon tegi seda)
Olid ka neid, kes suhtusid sellesse eitavalt(metsavennad, soomepoisid), mõned põgenesid riigist välja. Aga rahvas alati püüdis esimesega võimalusega oma iseseisvust taastada. 15, Mida Tähendas Lääne mittetunnustamise poliitika ning kuidas muutus see Teherani konverentsil ja kuidas Külma sõja käigus? Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele 1940. aastal vastas Lääs mittetunnustamispoliitikaga, mis tähendab, et Balti riikide liitmist MSVL-ga loeti õigus vastateks. NSVL-le ei antud välja Balti riikide kulda. Lubati taastada sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvus. 1949. aastal Teherani konverentsil Ameerika president Roosvelt ütles, et ühendriigid loobuvad huvist Balti riikide saatuse vastu. Lääneriigid ei tunnustanud de jure Balti riikide liitmist. Külm sõda muutis uuesti olukorda. 12. juunil 1946. võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Baltiriikide liitmist NSVL-ga.
annaabi.ee 
