Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
päeval. Alles pärast lubavaid templeid ja allkirju võis trükkimist jätkata.
Sõna- ja trükivabadust sai kasutada üksnes sotsialismi kindlustamiseks. ENSV 1978. a
konstitutsioon ütleb: "Vastavalt rahva huvidele ning sotsialistliku korra kindlustamise
ja arendamise eesmärgil on Eesti NSV kodanikele garanteeritud sõna- ja
trükivabadus." Muul eesmärgil sõna- ja trükivabaduse kasutamine, eriti viisil, mida
võis tõlgendada nõukogude vastasusena, oli kriminaliseeritud. Nii oli ka ajakirjanike
sõnavabadusega, kes pidid rääkima partei huvides, kusjuures ka siin samastati partei
huvid ühiskonna huvidega.
Konstitutsiooniga piiratud sõnavabadus, hierarhiline meediasüsteem ja
kommunistliku partei majanduslik monopol kirjastamise, trükitööstuse ja
trükiste levitamise üle tagasid avaliku informatsiooni piiramatu parteilise
juhtimise ja kontrolli.