..................................................... 13 Sissejuhatus Isiksusetüüpe uurib praktilise psühholoogia valdkond nimega sotsioonika. Sotsioonika arenguks lõi aluse sveitsi psühholoog ja psühhiaater Carl Gustav Jung. Hiljem, eelmise sajandi 60ndatel aastatel, arendas tema printsiipe edasi leedu uurija Ausra Augustinaviciute, pannes aluse sotsioonikale. Sotsioonikat kasutatakse põhiliselt pedagoogikas (õpetaja ning õpilase vastastikutoime uurimine, õppematerjali omandamise probleemid), perenõustamises (abielu ning lahutus, vanuselised probleemid), kaadrinõustamises (kutseorientatsioon, kokkusobivus töökollektiivis, firma strateegia personali koosseisust lähtudes) ja fundamentaalsetes teaduslikes uuringutes (matemaatiline modelleerimine, geneetika, psühhofüsioloogia, morfoloogia sotsiotüüpide välised parameetrid).
Formaalses loogikas oli otsustustabel ja igale otsustusele vastas üks kategooria. Vaadatakse järeldusi siin, on olemas 3 liiki järeldust ehk on olemas 3 mõistusideed, mis on mõtlemises iseendas. Järeldus on kahest eeldusest ühe tuletamine. Nimetamine on tuletatud otsustustabelist(3 erinevat – kategooriline, hüpoteetiline, disjunktiivne). Sellele vastab ka oma kategooria(vaata tabelit!). Ideed on tuletatu substantsikategooriast, põhjusekategooriast ja vastastikutoime kategooriast. Psühholoogiline – seotus substantsimõistega, kogemusest midagi ei vasta; kosmoloogiline - siit tulid hingesurematuse tõestused,, teoloogiline – jumala olemasolu tõestused. Kõik eksivad Kanti silmis! Kus on näivus siin, Kant näitab! 8. seminar. 43-49 prg. oli vaja kodus lugeda. 43. prg. kokku surutud tekstid ja kasutama loengu materjali. Lihtsubstants. Lihtne tähendab seda, millel pole osasid ehk ta on tervislik. Substants on Kanti