ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS
Õe amet on elukutse, mis on seotud erinevate inimestega. Eriala kohustab õdesid
olema tähtsaks osaks ühiskonnas ning selleks, et aidata inimese, on paika pandud
õenduse kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on inimene, tervis, keskkond ning
õendus.
Florence Nightingale ei defineerinud „inimest“, kui üksikut indiviidi, vaid inimese
suhet keskkonnaga, ning nende vastastikku mõju. [1] Erinevalt Nightingale kirjeldab
Virginia Henderson seevastu inimest kui individuaali, kellega õed vastastikult
suhtlevad. Ta väitis, et indiviid vajab abi, et saavutada tervis ja sõltumatus või
spetsiaalselt rahuliku surma. Selleks, et isik saaks funktsioneerida terviklikult, peab ta
suutma säilitada emotsionaalse ja füsioloogilise tasakaalu. [2] Hildegard Peplau
definitsioon on mingil määral sarnane Hendersoni ja Nightningale omadega- nemad
mõistsid inimest, kui isiksust, kellel on vajadused. Peplau jaoks oli inimene isik, kes