Baaside leping. Maailmasõja puhkedes säilitas eesti range neutraliteedi,vältimaks sattumist relvakonfilkti. Osaliselt hoiduti isegi mobilisatsioonist.Esialgu tegitas sõda vaid väikseid majandusraskusi.Moskva ootas ilmselt sobivat ettekäänet ,et rünnata baltikumi.ettekäändeks sai 15.septembril tallinna sisenenud poola allvelaev Orzel.Kreml kasutas juhust, pärast allvelaeva lahkumist, ja süüdistas eestit neutraliteedi rikkumises.24.sept. anti eesti välisministrile allkirjastada vastastikuabistamise pakt. See andis õiguse venemaale luua Eesti territooriumil sõjabaase.26.sept aga andis NLiidu rahvakomissar käsu teha eestile tugev ja otsustav sõjalöök. Sõjalise suurusega jäid eestlased punaarmeele kõvasti alla.Niisis otsustas eesti et ta võtab Kremli nõudmised vastu, sest vastupanu punaarmeele polnud mõtet avaldada.Läbirääkimised lõppesid 28.sept 1939 aastal baaside lepingu allakirjutamisega kus lubati hoiduda vastatikusest sõjalikkusest ning
Eesti pidi olema erapooletu poliitikas ning loodeti, et sõja puhkemisel teised riigid arvestavad Eesti neutraliteediga, kuid seda ei tunnistatud. Nazi-Saksamaa ja NSVL: Omavahel oli sõlmitud MRP, millega Euroopa jagati omavahel ära. Mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSVL vahel. Nõukogude Liidu aktiviseerumine: NSVL sõlmis Ida-Pakti Prantsusmaaga, juhul kui Nazi-Saksamaa ründab siis Venemaa abistab Prantsusmaad. NSVL naaberriikidega sõlmis vastastikuabistamise lepingud, millega riigid lubasid rajada punaarmee baase oma riigi territooriumil ehk vabatahtlik okupatsioon. Kultuurielu põhijooned 191840 Riiklik kultuuripoliitika- Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes
annaabi.ee 
