Teater ja ühiskond
etenduse seostamine ühiskonnas valitsevate sündmustega, oludega (kui on tegemist
lavastusega, mis sisaldab rohkelt sümboleid, peidetud sõnumeid jms). Ka Juri Lotman
ütleb oma lavasemiootika käsitluses, et väljaspool lava kulgeb elu, mis on
teatrimaailma aineseks. Ta lisab, et see ei ole veel teatrimaailma aluseks, juures peab
olema kunsti puudutus.
Oma arutluse käigus olen jõudnud pigem arusaamale, et teatri ja ühiskonna
suhe on üsna ühesuunaline, mitte otseselt toetav vastastiksuhe. Kultuurikeskonnas
toimuvad ühiskondlikud protsessid siiski loovad teatrimaailma, aga teater tõlgib need
oma kunsti keelde, seega eksisteerivad nad siiski koos kultuuriruumis teatavas
sümbioosis. Lavaväline elu on küll teatrimaailma aineseks, aga teater ise tekitab siiski
ka mõningat “võbelust” või kõmu (meedia, diskussioonid jne), aga otseselt suuri
muutusi ta ühiskondlikus plaanis enesega kaasa ei too (tänases Eestis).