välja arendatud, tuleb toetuda maksimaalselt geograafi kogemusele, taibule ja tervele m6istusele. Regionaliseerimise tulemus kuulub kritiseerimisele ja parandamisele. Et kriitika oleks asjalik, tuleb teadustoos tingimata p6hjendada, miks on eristatud just need regioonid niisugustes piirides. 4. T6elist huvi pakuvad vaid üldgeograafilised regioonid. Osageograafilised regioonid, naiteks kliima-v6i tööstusregioonid ei sisalda kogu vastastikm6jude p6imikut ja pole selleparast geograafia objektiks. 5. Looduse ja inimeste vahekorda m6isteti kaheti. Varasem, ritterlikratzellikus voolus aga teatud jäänukina kauaks püsima jäänud arusaam oli keskkonnadeterrninism -inimeste tegevus ja käitumine, vahemalt oma geograafile huvipakkuvas osas, s6ltub taiesti nende asukoha loodusest. Hilisem ja siis peaaegu üldtunnustatud arusaam oli possibilism -inimeste tegevus
See vaide toimib: a) "filtrina" -geograafilised on ja kirjeldusse tuleb haarata ainult vastastikm6jus olevad nahtused ja tegevused; b) kirjelduse iilesehitamise p6him6ttena, selle kava alusena -faktid tuleb esitada samades seostes, nagu nad selles p6imikus tegelikult esinevad, ja nii, et vastastikm6ju kirjelduses v6imalikult selgesti esile tuleks. 3. Geograafilist regiooni m6isteti kui ruumilist klassi: a) ta sisuks, universaaltunnuse vaartuseks, on teatav konkreetne vastastikm6jude p6imik b) see regiooni sisu, niisiis ka regioon ise, on omaparane ja see omapara tuleb kirjelduses selgesti avada; c) regioon on sisemiselt tihtlane, regioonisisesed erinevused, on vahemtahtsad ja neid ei tule r6hutada, d) regioonil kui klassil on kindel maht, ta kujutab endast teatavat kindlat ruumiosa. Selle ruumiosa defineerimiseks tuleb tapselt ara naidata teda iimbritsevad piirid; e) regioon kuulub taksonoomiasse, teda saab vahemtahtsate sisemiste erinevuste alusel jagada