I EESTI AJALUGU konspekt
Ka tehti koos suuremaid töid.
Hiljem kaasnes eraomanduse kasvuga varanduslik ebavõrdsus. Mõned rikastusid sõjakäikude ja
kaubanduse teel, tuues sõjavange ka sulasteks. Rikkamateks said külade ja kihelkondade vanemad
arukamad ja mõjukamad mehed, kel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Neist hakkas kujunema
teatud ülikkond.
Sõjaline tase ja suhted naabritega
Suhted naabritega olid eestlastel üldiselt rahumeelsed. Aeg-ajalt tuli ette vastastikkusi sõja- ja
röövkäike. Hiljem tõsines olukord riiklike ühendustega seoses. Eestlastel oli rohkem konflikte
leedulaste ja latgalitega, kus näisid kannatavat latgalid. Soomlaste, karjalaste ja kurelastega olid
eestlastel aga väga head suhted.
11.sajandi keskel hakati rajama suuremaid linnuseid eriti suured maalinnad kerkisid Lääne-
Eestis ja Saaremaal.
Eestlaste relvastusel olid tähtsal kohal odad. Kasutati nii viske- kui torkeodasid. Küllaltki paljud