VARASE ROOMA KEISRIRIIGI SÕJAVÄGI
vaenlase rividesse tungida ja, kui nende taktikad segi lähevad, vaenlased piiratud postsioonidele
lükata, tehes lähivõitluse raskeks. See on koht, kus lühike leegionäri gladius on kasulik, hoituna
madalal ja kasutates torkerelvana, samal ajal kui pikemaid Keldi ja Germaani mõõku on võimatu
kasutada. Kuna vastase asetuse lõhkumine on väga tihti lahingu võitmise võti, siis oli Kiilu
taktika eluliselt oluline Rooma armee asetus. (Cavazzi 2012)
Saag oli kiilu vastastaktika. See on eraldunud üksus, kohe esiliini taga, võimeline kiireks küljetsi
liikumiseks, et täita iga auku või lõhe, mis võivad tekkida ja tugevdada iga kohta, kus on märgata
nõrgenemist. (Ibid)
Kobarateks jagunenud taktika (lisa 8) on laialt paigutunud üksuste rida, vastuseks tihedalt
pakitud ridadele, mis on väga tüüpilised leegionäride taktikale. See võimaldas suuremat liikuvust
ja oleks leidnud palju kasutusi Rooma kindralite käsiraamatutes. (Ibid)