Elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust ja suunduvad negatiivse laengu poole. Elektrivälja jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust. Elektrivälja, mille vektorid on kõikides punktides ühesuguse suuna ja suurusega, nimetatakse konstantseks elektriväljaks. Punktlaeng elektriväljas Laetud osakesele, mis asub elektriväljas E, mõjub elektrostaatiline jõud F , mille suund ühtib vektori E suunaga, kui osakese laeng on positiivne ja vastassuunalike kui osakese laeng on negatiivne. 6. Elektrivälja potentsiaal. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrivälja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Elektrivälja potentsiaal võrdub tööga, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. Punktlaengu korral kehtib seos: Elektrivälja potentsiaal on skalaarne suurus
Nm 2 G- gravitatsioonikonstant G 6,67 kg 2 Hõõrdejõud tekib siis, kui keha libiseb või püüab libiseda mõõda teise keha pinda. Hõõrdejõud on paralleelne kokkupuute pinnaga ja suunatud liikumisele vastupidises suunas. Hõõrdejõud jaguneb seisuhõõrdejõuks ja seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud on võrdne ja vastassuunalike keha liigutada püüdva jõuga. Kui maksimaalne seisuhõõrde- jõud ületatakse, hakkab keha liikuma. Liikumisel mõjuv hõõrdejõud on väiksem kui maksimaalne seisuhõõrdejõud. Fs ,max s FN Fk k FN Fs ,max maksimaaln eseisuhõõrdejõud s seisuhõõr det egur Fk liikumishõõrdejõud k liikumishõõr det egur FN pinnaga risti mõjuv jõud
ümberpaiknemisel ei sõltu laengu liikumise trajektoori kujust, siis ei sõltu trajektoori kujust ka nende elektrivälja punktide potentsiaalide vahe Pinge on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks vooluringis või selle osas kulub tööd 1 džaul. Punktlaeng elektriväljas Laetud osakesele, mis asub elektriväljas E, mõjub elektrostaatiline jõud F , mille suund ühtib vektori E suunaga, kui osakese laeng on positiivne ja vastassuunalike kui osakese laeng on negatiivne. F qE Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: 1. väljatugevus juhi sees on null; 2. elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; 3. kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; 4
annaabi.ee 
