"Eesti mees ja tema naine”
veel kui tema jutust teada sai. Tema võrdlused kahe inimsoo vahel tundusid täiesti surmtõsised,
aga ta tõi välja palju fakte ja kindlustas sellega ennast publikule. Ta suhtles kohe alguses rahvaga
niimoodi nagu ta koguks usaldust, tahaks kõigiga läbi saada ja kõigi arvamust teada, aga oli
ikkagi ise see, kes oma arvamust, peamiselt mehi ja naisi sõnaliselt lahkas. Oma tuttavatest
lähtudes ning asja koomilist poolt vaatamata andis ta üpris tõetruu kujutluse erinevatest suhetest
vastassugude vahel. Nende eraellu sukeldumine ja detailide välja toomine andis midagi suurt ja
informatiivset edasi kõigile. Soliidne riietus, pidev istumine ja ringikõndimine näitas, et näitleja
tunneb end laval vabalt ja teab kindlalt mida ta laval teeb. Mehed on Seemani sõnul need, kes
teevad tööd, sõdivad, mängivad, lõbutsevad ja joovad. Naised on aga olnud süütukesed ja
veetnud oma aega kirikus veel enne seda kui leiutati soppamine, mis muutus nõrgemale soole