Kondensaator on ehituselt äärmiselt lihtne, koosnedes kahest lähestikku asetatud ja omavahel hästi isoleeritud suvalise kujuga metall-plaadist või plaatide grupist. Kõige lihtsama kondensaatori saab moodustada kahest tasapinnalisest ja omavahel paralleelsest metallplaadist, mille vahel on dielektrikuna õhk. Kui ühele plaadile anda positiivne laeng ja teisele negatiivne laeng, siis püüab ühe plaadi laeng tekitada teisel plaadil elektrilise induktsiooni tõttu vastasnimelist laengut ja ka vastupidi: teise plaadi laeng indutseerib esimesele plaadile vastasnimelise laengu. Elektrilaengu suurus kulonites, mis plaatide vahel mõjuva 1 voldi suuruse pinge juures salvestub kondensaatorisse, väljendab kondensaatori mahtuvust. Kondensaatoreid tähistatakse skeemides tähega C. Kasutamine Kondensaatoreid kasutatakse elektrilaengute kogumiseks kohtades, kus on lühikeseks ajaks vaja suurt võimsust
PTC NTC Fototakisti – pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale langevast valgusest. Valguse toimel suureneb fototakistis laengukandjate arv ja nende liikuvus, mistõttu takistus väheneb. 25. Püsikondensaatorid, liigitamine, mahtuvus, kasutamine, tingmärk. Kondensaatori tööpõhimõte: andes ühele plaadile positiivse laengu ja teisele negatiivse, siis püüab ühe plaadi laeng indutseerida teisel plaadil vastasnimelist laengut ja vastupidi. Kondensaator – passiivne elektroonikakomponent, mille ülesanne on salvestada elektrilaenguid. Laengute salvestamine on vajalik lühikeseks ajaks suurte võimsuste saamiseks. C=Q/U C=mahtuvus, Q-laeng kulonites 0,866∗ε∗S C= d ε – dielektriline läbitavus; S – plaatide pindala; d – plaatidevaheline kaugus 1