Esiteks peavad lapsed enda grupi lipu peitma kindlasse kohta ja hiljem terve mängu aja seda kaitsma. Kui vastasmeeskonnast on keegi teise grupi piiril ja teda on märgatud, tuleb ta kinni püüda, puudutada teda ning vastane peab seisma jääma, kuni enda meeskonna liige teda puudutab, siis ta on jälle vaba. Vastased peavad leidma teise grupi lipu ülesse. Kes enne üles leiab, on võitja. Mängu saab teha kergemaks, kui panna mõlemasse gruppi ühe niiöelda „äraandja“, kes üritab vastasmeeskonnale öelda lipu peidukohta. Mängu saab teha raskemaks, kui õpetaja aitab lipud peita raskemasse kohta.
liikumist, takistab väravavahil palli käest löömast. Distsiplinaarkaristused 1) Kollane kaart ehk hoiatud 2) Punane kaart ehk mängust eemaldamine (Kohtuniku otsusel) 13. Karistus- ja vabalöök Enne löögi sooritamist peab pall seisma. Värav läheb arvesse, kui karistuslöök lüüakse otse vastase väravasse. Kui aga karistuslöök lüüakse oma väravasse, siis määratakse vastasmeeskonnale nurgalöök. Vabalöök 14. Penalti Teisisõnu 11m karistuslöök. Otse penaltist löödud väravat arvestatakse. Penaltide sooritamiseks on lubatud mänguaega pikendada. Penalti määratakse võistkonna vastu, kes sooritas palli mängusoleku ajal oma karistusala sees ühe kümnest rikkumisest, mille korral on ette nähtud karistuslöök. Kohtunik määrab penaltilöömise värava ning alustava võistkonna, võistkonnad hakkavad penalteid vaheldumisi lööma. 15
. Palli võidakse edasi viia kahel viisil – eespool olevale mängijale söötes või palliga joostes. Ettepoole sööta võib ainult algusjoone tagant ning iga rünnaku käigus vaid ühe korra. Enamasti on söötjaks mängujuht. Mängijad võivad palli ka käest kätte üle anda, sööta tagasi või külgsuunas Kui nelja katse jooksul ei õnnestu palli 10 jardi võrra edasi viia, läheb ründeõigus vastasmeeskonnale ja jätkatakse samast kohast. Üldjuhul neljanda katsega riskima ei hakata, seda tehakse vaid kriitilises olukorras. Kui meeskond on kolmandal katsel jõudnud vastase väravajoonele piisavalt lähedale, proovitakse neljandal katsel enamasti väravat lüüa. Selleks peab jalaga löödud pall minema väravapostide vahelt läbi. Kui vastase tsoonist ollakse kaugel, kasutatakse neljas katse enamasti selleks, et lüüa pall oma tsoonist võimalikult kaugele.
mängijaid ja enamus, koguni 80%, mängijatest on mustanahalised. Tagasi asja sportlikuma poole juurde. 1950'ndatel aastatel võitis Minneapolis Lakers, keda juhtis George Mikan koguni 5 meistritiitlit. Kuna tol ajal jäid skoorid liiga väikeseks, sest mängijad viivitasid pealevisetega väga kaua, siis 1954. aastal tutvustas NBA maailmale esimest 24 sekundi reeglit ja viske kella. See tähendas seda, et kui meeskond ei suuda 24 sekuni jooksul pealeviset teha, siis läheb pall automaatselt vastasmeeskonnale üle. Kui 1956. aastal liitus Boston Celticsi meeskonnaga, kuhu juba kuulusid Bob Cousy ja treener Red Auerbach, keskmängija Bill Russell algas meeskonna suurepärane ajastu, kus 13 hooaja jooksul võideti 11 meistritiitlit. 1959. aastal liitus liigaga keskmängija Wilt Chamberlain, kellest sai 1960'ndatel aastatel liigas üks suurimaid individuaalseid staare. Talle kuulub kaks siiani kehtivat rekordit ühes mängus 100 punkti ja 55 lauapalli.
Neid jookse nimetatakse extra'teks ehk lisajooksudeks v.a. Austraalias kus neid kutsutakse ,,sundries". Lisad (jooksud) koosnevad bye'dest, leg bye'dest, no ball'idest wide'idest ja penaltitest. Esimesed kaks on sellised, kus batsman palli ei puutu ning viimased kaks on sellised kus pallija on teinud mingi vea. Selliste rikkumiste eest nagu palliga manipuleerimine, sihilik viivitamine ja pitchi kahjustamine võivad kohtunikud anda penalti extrad vastasmeeskonnale; iga sellise rikkumise eest 5 jooksu. Viis penaltijooksu antakse ka siis, kui väljakumängija kasutab midagi muud peale oma keha palli püüdmiseks või kui pall puutub kiivrit mis on väljakumeeskonna poolt sinna jäetud. Meeskond ei pea olema battimas, et saada extra jookse.(1) Pallimine ja väljalt eemaldamine Pallimine Pallija viskab palli batsmani poole, kasutades pallimiseks mõeldud tehnikat:
annaabi.ee 
