Vana-Idamaade haridusest
· Valmistas ette osalemiseks sotsiaalses elus
· Täiendas stiihilist, spontaanset, loomulikku, sh perekondlikku sotsialiseerumist
· Sisu valik eeldas teoreetiliselt põhjendatud harimise plaani või selle filosoofiat
· Kokku tulid väiksem arv täiuslikumaid ja kogenumaid inimesi (õpetlased,
kasvatajad) ning vähemtäiuslikud ning kogenematud inimesed (õpilased,
hoolealused)
· Sisu anti edasi ja omandati õpetajate-õpilaste erilise vastasitikuse koostoime
abil (õpetamine ja õppimine), mis oli vahendatav meetoditega, õpetamise
tehnoloogiaga. Sealjuures oli õpetamine ja õppimine protsessis tihedalt
põimunud
· Eesmärk loeti saavutatuks siis kui protsess lõppes omandatu avaliku
demonstreerimisega eksami või katsega.
Üldiselt oli tolleaja kasvatuses tähtsal kohal karistamine ning hirmutamine, kuid
karistamise all ei peetud silmas füüsilist karistamist, vaid noomimist ning äärmisel