Kui ühe- või kahevalentsed ioonid vahetuvad välja näiteks kolmevalentsetega, võib seejuures -potentsiaali märk muutuda isegi vastupidiseks. Mitteindiferentsed elektrolüüdid sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. Kui selleks iooniks on potentsiaali määrav ioon, siis sellise elektrolüüdi kontsentratsiooni tõstmine võib tõsta kolloidosakese potentsiaali 0 (vaata järgnevat joonist). Lisatava potentsiaalimäärava iooniga paaris olev ioon, mis on samanimeline vastasiooniga, on omakorda võimeline kaksikkihti kokku suruma. Väikese koguse mitteindiferentse elektrolüüdi lisamisel ilmneb loetletud esimene mõju ( potentsiaali määravate ioonide kontsentratsiooni tõusu mõjul 0 suurenemine). Kui aga lisame palju mitteindiferentset elektrolüüti, siis tuuma pinnal adsorbse kihi moodustumine potentsiaali määravatest ioonidest lõpeb ja valitsevaks saab teine põhjus vastasioonide poolt difusioonikihi kokkusurumine
puhul olla täidetud osaliselt või täielikult. NaCl B1 tüüpi kuubilises tahktsentreeritud kristallivõres kaks võret on nihutatud üksteise suhtes. Suured kloriidioonid asuvad fcc kristallivõre sõlmpunktides, naatriumi ioonid aga oktaeedrilistes tühimikutes. Kuid seda struktuuri võib vaadelda kui naatriumi fcc võret, kus anioonid on oktaeedrilistes tühimikutes. Iga ioon on oktaeedriliselt koordineeritud kuue vastasiooniga. Vastav struktuur omab 6,6- koordinatsiooni, mille tähistuses esimene number näitab katiooni, teine aga aniooni koordinatsioonide arvu. Sarnane struktuur on ka teistel leelismetallide halogeniididel peale CsHal, milles tseesiumi iooni mõõtmed lähenevad aniooni omadele. Vastav struktuur on kuubiline, kus tseesiumi ioon asub kuubi tsentris. Fluoriidi CaF2 tüüpi struktuur. Fluori ioonid asuvad tetraeedriliselt. Kristalli stöhhiomeetria sinised ioonid (Ca2+) = 8×1/8+6×1/2=4,
annaabi.ee 
