Inimõigused ja nende piiramine õigusega
paljudesse õigusaktidesse. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud
võõrandamatuid inimõigusi, fikseeriti sõnaselgelt arvukates rahvusvahelistes dokumentides
ÜRO Harta (1945), Inimõiguste Ülddeklaratsioon (1948), Euroopa Inimõiguste Konventsioon
(1950) [Jõgi 1997, lk 51].
Küsimus: mis inimõigused on ja miks inimõigused üldse eksisteerivad? on õigusfilosoofiline
küsimus, mis iseloomustatakse loomuõiguse ja õiguspositivismi ajaloolise vastaseisuga. Võib
eristada järgmiste inimõiguste päritolu teooriat: religioon, loomuõigus (autonoomne indiviid),
positivism (riigivõim), marksism (inimene kui üks liik teiste seas), sotsioloogiline lähenemine
(protsess ja huvid). Religioossetel eeldustel põhinevad teooriad tunnistavad ülipositiivse
õiguse olemasolu, mille keskmeks on jumalik olend. Inimesel kui Jumala näo järgi loodud on
väärtus iseeneses ning loomuõigusest tulenev sünnipärane väärikus. Loomuõiguslike teooriate